Tallinna Arstide Liit
Tallinna Arstide Liit Tallinna Arstide Liit Tallinna Arstide Liit Tallinna Arstide Liit Tallinna Arstide Liit Tallinna Arstide Liit Tallinna Arstide Liit Tallinna Arstide Liit
Tallinna Arstide Liit Tallinna Arstide Liit
  Põhikiri

Kasulikud lingid
Ajakiri Eesti Arst
Arstide teabeportaal
Eesti Arstide Liit
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Terviseamet



Põhikiri

Prindi

Tallinna Arstide Liidu põhikiri

  I Üldsätted

1. Mittetulundusühingu nimi on Tallinna Arstide Liit. Tallinna Arstide Liit (edaspidi nimetatud Liit) on asutatud 15.juulil 1988. a.

2. Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. Liit on eraõiguslik juriidiline isik.

3. Liit on isikute vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mille eesmärgiks on:
3.1. Tallinna arstide ühendamine rahva tervise kaitseks, tervishoiupoliitika kujundamiseks ja arstiabikorralduse edendamiseks;
3.2. terve elukeskkonna ja tervislike eluviiside eest seismine;
3.3. oma liikmete kutsehuvide esindamine ja kaitse.

4. Liidu tegevuse põhisuundadeks on:
4.1. arstidele vastuvõetavate palga-, töötingimuste eest seismine ja selle nimel tegutsemine;
4.2. arstide õiguste ja huvide esindamine riigivõimu- ja valitsemisorganites;
4.3. arstkonna aktiivsuse tõstmine kutsealases , seltsi- ja kultuurielus;
4.4. arstikutse prestii?i taastamine ja hoidmine, arstieetika ja kollegiaalsuse printsiipide järgimine;
4.5. arstiabi korraldusega seotud probleemide teadvustamine ja avalikustamine, lahendusvõimaluste esitamine probleemide lahendamiseks;
4.6. meditsiini kui rahvuskultuuri lahutamatu koostisosa igakülgne edendamine;
4.7. tervishoiualase informatsiooni kogumine ja levitamine;
4.8. arstide teadmiste täiendamine, koolituse ja täiendõppe toetamine;
4.9. liikmete kutsehuvide esindamine ja kaitse suhetes tööandjaga.

5. Eesmärkide saavutamiseks Liit:
5.1. korraldab loenguid ja teisi põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavaid üritusi;
5.2. teeb koostööd riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, mittetulundusühingutega, samuti muude Liidu tegevusest huvitatud füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis;
5.4. kasutab vajadusel konsultantide ja spetsialistide teenuseid;
5.5. jälgib arstide kutseeetika nõuetest kinnipidamist.

II Liidu liikmed

6. Liidu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab põhikirja nõuetele.

7. Liidu liikmed jagunevad tegev- ja toetajaliikmeteks alljärgnevalt:
7.1. tegevliikmeks võivad astuda Tallinnas ja teistest piirkondades tegutsevad arstikutset omavad isikud;
7.2. toetajaliikmeks võivad astuda mittemeditsiinilise kõrgharidusega raviasutustes töötavad ning ravi-diagnostilistes töös osalevad spetsialistid.

8. Liidu auliikmeks võib üldkoosoleku otsusega valida liidu liikme, kellel on erilisi teeneid liidu ees. Liidu auliikmeks valitud isik ei ole kohustatud tasuma liikmemaksu. Muus suhtes ei muuda auliikmeks valimine liikme õigusi ja kohustusi Liidu suhtes.

9. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus liikmeks astuda soovija kirjaliku avalduse alusel. Juhatusel on õigus nõuda liikmeks astuja soovijalt dokumente, mis tõendavad isiku vastavust põhikirjas sätestatule ja isikuandmeid, mis on vajalikud registrisse kandmiseks.

10. Liikmetel on õigus:
10.1. osaleda üldkoosolekul ja seal hääletada;
10.2. olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;
10.3. võtta osa Liidu poolt korraldatud üritustest ning muul viisil osaleda liidu tegevuses;
10.4. kasutada kindlaksmääratud korras Liidu teenuseid ja rahalisi vahendeid;
10.5. taotleda Liidu kaitset ja volitada Liitu kaitsma oma kutsehuve ja õigusi;
10.6. kasutada kindlaksmääratud korras Liidu sümboolikat;
10.7. astuda kirjaliku või suulise avalduse alusel Liidust välja.

11. Liikmed on kohustatud:
11.1. järgima põhikirja sätteid;
11.2. tasuma kehtestatud korras liikmemaksu;
11.3. järgima Liidu organite otsuseid.

12. Liikme võib Liidust välja arvata juhul, kui
12.1. isik ei vasta põhikirjas sätestatule;
12.2. isik ei ole tasunud kolme kuu jooksul liikmemaksu;
12.3. isik rikub põhikirjas sätestatut;
12.4. isik kahjustab olulisel määral Liitu.

13. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult teatada.

14. Liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.

III Liidu struktuur ja juhtimine

15. Liidu kõrgemaks organiks on üldkoosolek.
16. Üldkoosoleku pädevuses on:
16.1. põhikirja muutmine;
16.2. juhatuse liikmete arvu määramine, juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine ning nende volituste tähtaja määramine;
16.3. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
16.4. sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;
16.5. Liidu teenuste ja vara kasutamise korra kehtestamine;
16.6. Liidu sümboolika kasutamise korra kehtestamine;
16.7. isikule auliikme õiguste andmise otsustamine;
16.8. Liidu eesmärgi muutmine;
16.9. Liidu tegevuse lõpetamise otsustamine;
16.10. järelvalve teostamine teiste Liidu organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli;
16.11. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
16.12. revisjonikomisjoni valimine.

17. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest. Kui juhatus sellisel juhul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

18. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja seal arutatavatest küsimustest teatab juhatus liikmetele vähemalt 30 päeva ette.

19. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt pool liikmetest või nende esindajatest.

20. Juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähem kui pool liikmetest , kutsub juhatus kokku uue üldkoosoleku. Sellisel juhul on üldkoosolek otsustusvõimeline olenemata seal esindatud häälte arvust.

21. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.

22. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine liige. Liige võib esindada mitut liiget. Igal liikmel on üks (1) hääl.

23. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest, v.a. p-des 25 ja 26 sätestatud juhtudel.

24. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat , kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.

25. Põhikirja muutmise otsus ja Liidu tegevuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest

26. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 Liidu liikmete nõusolek.

27. Üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjas sätestatud ulatuses üldkogu.

28. Üldkogu koosneb Liidu liikmete poolt valitutest ja üksikliikmetest. Üldkogule kohaldatakse Mittetulundusühingute seaduses ja käesolevas põhikirjas üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldkogu korraline koosolek toimub üks kord aastas.
Üldkogu pädevuses on p-de 16.1-16.7 ja 16.10 – 16.11. sätestatud küsimuste otsustamine.

29. Üldkogu delegaatide arv on sada. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole valitutest

30. Igal liikmel on õigus raviasutuste töökollektiivide kaudu osaleda delegaadi valimisel või esineda iseseisva delegaadina.

31. Üldkoosoleku ja  üldkogu otsused on juhatusele kohustuslikud.

32. Liitu juhib juhatus. Juhatuse koosseisu kuuluvad määratud ja üldkogu poolt valitud esindajad. Juhatuses on kuni 11 liiget, nende hulgas eelmise juhatuse esimees. Juhatuse isikulise koosseisu kinnitab üldkogu. Juhatuse volituste tähtaeg on kolm aastat. Liitu esindab  juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget koos.

33. Liidu juhatuse ülesanneteks on:
33.1 korraldada Liidu raamatupidamist;
33.2 otsustada kulutuste tegemist eelarve piirides;
33.3 esitada üldkogule ( kui toimub üldkoosolek, siis üldkoosolekule) aruande Liidu tegevusest;
33.4. esindada Liitu kõigis õigustoimingutes;
33.5. valmistada ette ja viia läbi üldkogu ( üldkoosolek)
33.6. võtta vastu Liitu ja arvata välja Liidust liikmeid vastavalt põhikirjas sätestatule;
33.7. võtta tööle ja vabastada töölt palgalisi töötajaid;
33.8. täita muid seaduse ja põhikirjaga juhatuse pädevusse antud ülesanded.

34. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe. Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees.

35. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälte enamus.

36. Juhatuse tegevuse üle teostab järelvalvet revisjonikomisjon (3 liiget). Juhatuse liikmed peavad võimaldama revisjonikomisjoni liikmetel tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega.

37. Revisjonikomisjon on kohustatud vähemalt üks kord aastas läbi viima Liidu tegevuse kontrollimiseks revisjoni ning esitama üldkogule selle kohta aruande.

IV Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine.

38. Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

39. Liidu lõpetamisel jaotatakse Liidu vara üldkoosoleku poolt määratud õigustatud isikute vahel. Liidu vara ei jaotata liikmete vahel.


Põhikiri on muudetud 09.05.2013. a Tallinna Arstide Liidu üldkogu poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
 
Otsi
Tel. 6067732 - Tallinn 10119, Hariduse 6. - E-post: tallinn@arstideliit.ee